Copy
View this email in your browser
Euroopa territoriaalse koostöö uudiskiri nr 30 / 2019
NB! PDF-versioon on allalaetav Rahandusministeeriumi veebilehelt siin.

Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö programme Eestis koordineerib ja juhib Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talitus, mis väljastab vastavat ka Interreg programme, taotlusvoore ja juba kaasrahastatud projekte tutvustavat uudiskirja.
Avanes Eesti-Läti programmi V taotlusvoor
 
4. veebruaril avanes EestiLäti piiriülese koostöö programmi V taotlusvoor, mis sulgub 3. juunil 2019. Taotlusvoorus on fookus loodus- ja kultuuripärandil põhineval turismil, säästva elustiili edendamisel ning ühisel veemajandusel.
 
Viiendasse avatud taotlusvooru oodatakse projekte programmi teise prioriteedi “Puhas ja väärtustatud elukeskkond” kolme teema raames: turism, keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Prioriteedi rahastus selles voorus kokku on ca 2,5 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondist. Partneritena on oodatud organisatsioonid ja asutused Lõuna- ja Lääne-Eestist ning Vidzeme, Pierīga, Riia ja Kurzeme piirkonnast.
 
Viienda vooru tulemusena soovitakse näha projekte, mis on suunatud pärandil põhineva turismitoote arendamisele, avalike kampaaniate läbiviimisele energiasäästu, taaskasutuse, jäätmete sorteerimise või koostööalgatusele veeressursside haldamiseks Riia lahes ja Gauja-Koiva jõgikonnas.
 
Siinkohal tuletame meelde, et programm rahastab ainult projektitegevusi, mis on puhtalt piiriülese koostöö iseloomuga ning kuhu on kaastaud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks on Eestist ja vähemalt üks Lätist. Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%.
 
Programmist rahastatakse nii piiriülese mõjuga investeeringuid kui ka pehmeid koostöö-tegevusi, milleks on nt. teavituskampaaniad ja töötoad säästva elustiili edendamiseks. Infoseminarid, kus konsultandid annavad nõu ideede abikõlblikkuse ja vooru reeglite kohta, toimuvad 7. märtsil Tartus ja Riias. Viies voor projektide esitamiseks on avatud vaid selle aasta 3. juunini.
 
Eesti–Läti programm on üks kaheksast Eesti osalusega ELi ühtekuuluvuspoliitika Euroopa territoriaalse koostöö Interreg programmidest. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Eesti–Läti programmile aastatel 2014–2020 on 36,3 miljonit eurot.
 
Viienda taotlusvooru juhend ning teised asjakohase dokumendid on avaldatud programmi veebilehel vooru alalehel. Täiendavate küsimuste, konsultatsioonisoovi korral palun võtke ühendust programmi Ühise Sekretariaadiga (Joint Secretariat).

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Hannes Nagel, hannes.nagel@rahandusministeerium.ee     
Sulgus Eesti-Läti programmi IV taotlusvoor
 
3. jaanuaril 2019 sulgus EestiLäti programmi IV taotlusvoor, kuhu esitati kokku 14 täistaotlust.
 
Eesti–Läti piiriülese koostöö programmi IV taotlusvooru laekus kokku 14 täistaotlust, mis taotlevad kaasrahastust ligemale 4,8 miljoni euro ulatuses. Meenutame siinkohal, et ka selles taotlusvoorus tuli taotlejatel kohe esitada projekti täistaotlus.
 
Neljandas taotlusvoorus oli avatud kaks suunda – ettevõtluse toetussuuna teine eesmärk „rohkem ühiselt arendatud tooteid ja teenuseid“ ning integreeritud tööturu toetussuuna eesmärk, millede alla esitati vastavalt 13 ja 1 täistaotlust.
 
Taotlusvooru eelarve oli seekord ca 1,75 miljonit eurot. Ettevõtluse toetussuuna alla esitatud projektidel oli võimalik taotleda kaasrahastust kuni 500 000 eurot ja tööturu integreerimise toetussuuna all kuni 246 081 eurot. Vooru projektide maksimaalne kestus oli ka sel korral kord 36 kuud ning Eesti ja Läti kasusaajate jaoks omafinantseeringu minimaalne määr 15%.
 
Taotlejad saavad otsuse oma täistaotluste kohta peale Eesti–Läti programmi seirekomitee koosolekut, mis toimub hiljemalt 2019. aasta neljandas kvartalis.

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Hannes Nagel, hannes.nagel@rahandusministeerium.ee     
Keda ja mida on Eesti-Läti programmi seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Eesti-Läti programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Tööturg: Valka-Valga mobility
Algus: 01.08.2017  Lõpp:  31.07.2019  Eelarve: 422 638€ (ERF-toetus 359 281€)
Juhtpartner: Läti Tööturuamet Partnerid: Eesti Töötukassa, Valga vald ja Valka novads
 
Projekti eesmärk on parandada piiriülese piirkonna tööotsijate ja tööandjate usku sellesse, et neil oleks võimalik leida sobiv töökoht ja/või töötaja. Eesmärke püütakse saavutada piiriülese tööturu integreerimise ja tööhõivevõimaluste edendamise kaudu, pakkudes paremat juurdepääsu erinevatele infoteenustele ja tõstes nende kvaliteeti, korraldades ühiseid tööhõive- ja koolitusalgatusi ning töötades välja vajalikud nõustamisteenused. Projekt aitab ka tööotsijatel leida teavet piiriüleste töö- ja koolitusvõimaluste kohta ning saada juhiseid piiriüleseks tööks; samuti aitavad projektitegevused tööandjatel leida sobivaid töötajaid ja saada juhiseid nende palkamiseks ja koolitamiseks. Projekti-partnerid kavatsevad pakkuda sihtgruppidele uusi või täiustatud teenuseid.
 
Sidusrühmade leidmiseks pärast projekti lõppu kasutatakse järgnevaid turundusmeetodeid:
  1. Teave tegevuste ja saavutuste kohta avaldatakse SEA, EUIF-i, Valka omavalitsuse nõukogu ja Valga linnavalitsuse veebilehtedel ja sotsiaalvõrgustike kontodel;
  2. Valka ja Valga piirkondlike kontorite töötajad teavitavad sihtgruppi projekti tegevustest ja võimalustest nendes osaleda;
  3. Teave projekti saavutuste kohta avaldatakse kohalikus meedias; levitamisprotsessi sihtgrupp on Valka omavalitsuse ja Valga linna territooriumil.
Sihtrühma ligikaudne suurus on 25 000 kodanikku ja 1500 ettevõtjat.
Ettevõtlus: COOP Local
Algus: 01.03.2017  Lõpp:  31.10.2019  Eelarve: 338 756€ (ERF-toetus 287 946€)
Juhtpartner: MTÜ Setomaa Valdade Liit Partnerid: Smiltene novads, Ape novads, SA Räpina Inkubatsioonikeskus ja Vastseliina Vallavalitsus
 
Projekti eesmärk on võimaldada väiketootjatel ja põllumajandustootjatel uutele turgudele laieneda ning elavdada piiriülest äritegevust ja ärisuhteid, eriti uute ettevõtete hulgas, mis tegutsevad mittetraditsioonilise põllumajanduse, toiduainete tootmise või käsitöö valdkonnas. Projekt toetab piiriülest kaubandust ja koostööd ülalmainitud sektorites tegutsevate uute VKE-de vahel Eesti-Läti piirialade (täpsemalt Setomaa piirkonnas, Räpina, Vastseliina, Ape ja Smiltene novadsis).
Kuna projektipiirkonna siseturg on liialt väike siis on uute turgude ja partnerite leidmine hea võimalus suurendada VKE-de käivet, kasumlikkust ja konkurentsivõimet.
 
Projektitegevuste raames luuakse neljas sektoris piiriülesed võrgustikud:
  1. Marja- ja puuviljakasvatajad ja tootjad;
  2. Liha- ja piimatootjad;
  3. Köögiviljade, ürtide ja taimede kasvatajad ja tootjad;
  4. Käsitöölised.
Kõige aktiivsemad uusi turge otsivad ettevõtjad osalevad üheskoos Valgevene, Pihkva oblasti ja Soome õppereisidel. Edasiseks turustamiseks valmistatakse brošüür, mis koosneb ettevõtjaid/VKE’sid tutvustavatest infolehtedest, mis on koostatud kahes keeles (loe edasi siit).

Kokku toimub 42 üritust, kus osalevad sihtrühma liikmed mõlemast riigist.

Turism: Garden Pearls
Algus: 01.05.2018  Lõpp:  30.04.2020  Eelarve: 749 755€ (ERF-toetus 637 291€)
Juhtpartner: Vidzeme Turismiassotsiatsioon Partnerid: MTÜ Estonian Gardens, Tartu Ülikool, SA Pärnumaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Pärnu linn ja OÜ Sangaste Mõis, Läti Ülikool, Turaida Muuseum, MTÜ Limbazu Lauvas, MTÜ Oleri Mõis, Amata novads, Burtnieki novads, Gulbene novads, Koceni novads ja Rūjiena novads
 
Projekti eesmärk on Eesti ja Läti aiandusturismi marsruudi kui turismitoote arendamine, parimate kogemuste ja oskuste jagamine. Marsruut hõlmab nii suuri linna- ja mõisaparke, kollektsioonaedu, puukoole kui ka väiksemaid iluaedu. Projekti peamised tegevused:
  1. aiandusturismi kui toote arendamine ja teenuse disain;
  2. marsruudiga ühinenud aedade ja parkide omanike ja töötajate koolitused ning oskuste arendamine;
  3. marsruudi turundus (kohalikel ja välisturgudel), sealjuures infomahuka ja külastust planeerida aitava veebilehe loomine, messikülastused, avatud aedade üritused ning loomulikult ka turundusmaterjalide loomine;
  4. väikesemahulised investeeringud marsruudi aedadesse ja parkidesse, eesmärgiga muuta need meie külastajatele veelgi atraktiivsemaks. 
Projekti tulemuseks on aiandusturismi marsruut, mis ühendab 44 aeda ja parki, neist 21 21 Eestist ja 23 Lätist.
Sulgus Kesk-Läänemere programmi IV taotlusvoor
 
16. novembril 2018 sulgus Kesk-Läänemere programmi IV taotlusvoor, kuhu  laekus kokku 37 taotlust. Taotlusvoor oli ühe-etapiline ning vooru eelarveks oli ca 8 miljonit eurot.
 
Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi neljandasse taotlusvooru laekus kokku 37 projektitaotlust, mis jagunesid 21 tava- ja 16 väikeprojektiks. Kokku taotleti kaasrahastust üle 21,3 miljoni euro ulatuses. Seekordne voor oli osaliselt avatud toetussuundadega ning taotlusi laekus kõikidest avatud toetussuundadest.
 
Toetussuundade teemadeks olid uued teadmismahukad Kesk-Läänemere ettevõtted, Kesk-Läänemere ettevõtete eksportimine uutele turgudele, loodus- ja kultuuriressursside arendamine kestlikeks turismiatraktsioonideks, inimeste ja kaupade täiustatud transpordi-vood ning rohkemate inimeste kasu tugevamatest Kesk-Läänemere kogukondadest.
 
Sarnaselt kolmandale taotlusvoorule esitati enim projektitaotlusi toetussuuna «heade oskustega ja sotsiaalselt sidus piirkond» eesmärgi «tugevamad Kesk-Läänemere piirkonna  kogukonnad» alla kuhu laekus kokku 15 taotlust (41%). Toetussuuna «ühiste ressursside kestlik kasutamine» alla esitatud taotluste hulk muutus kõige enam  eelmise taotlusvooruga – 9 taotlust (24%) ning vähenes 20 taotluse võrra.
 
Toetussuundade «Kesk-Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline majandus» ja «heade ühendustega Kesk-Läänemere piirkond» alla esitati vastavalt 10 ja 3 taotlust. Voorus olid kõige aktiivsemad Soome (61) ja Eesti (48) nii projektipartnerite kui ka projektipartnerite arvestuses, vastavalt Soome 16 ja Eesti 8 korral. Neljandas taotlusvoorus taotles kokku koostööd 170 organisatsiooni.
 
Neljanda taotlusvooru projektide kõige varasem võimalik algusaeg on 2019. aasta 1. aprill ning lõppema peavad projektid hiljemalt 2021. aasta 30. juunil. Detailsem ülevaade Kesk-Läänemere programmi neljandast taotlusvoorust asub siin.

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Riina Nurmsaar, riina.nurmsaar@rahandusministeerium.ee   
Keda ja mida on Kesk-Läänemere programmi seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Kesk-Läänemere programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Kogukonnad: DeDiWe
Algus: 01.09.2015  Lõpp:  28.08.2018  Eelarve: 451 412€ (ERF-toetus 347 128€)
Juhtpartner: Laurea-ammattikorkeakoulu Oy  Partnerid: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, RSU Sarkanā Krusta medicīnas koledža ja Yrkeshögskolan Arcada Ab
 
Projekti eesmärk on arendada digitaalseid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid luues uus õppekava. Õppekava põhineb e-õppe platvormil, et toetada digiühiskonnas elavate ja töötavate spetsialistide tööd ning pakkuda kodanikele hõlpsasti juurdepääsetavaid e-tervise teenuseid. Samuti tutvustatakse uut õppekava Soome, Eesti ja Läti kutseharidusprogrammides, mis edendab multiprofessionaalseid õpinguid pedagoogilise mudeli "Learning by Developing" abil ja annab õpilastele võimaluse tegeliku tööelu käigus üheskoos õppida.

Järgmises etapis võib õppekava laiendada kõikidesse 27 tervishoiu-, sotsiaal- ja IT-õppe programmidesse ning tutvustada seda 5750 õpilasele partnerkoolides.
 
Samuti võib seda levitada 30 partnerriikides tegutsevasse kutse- ja ning rakenduskõrgkoolide kavadesse ja võib-olla ka Kesk-Läänemere piirkonnas ja EL-is laiemalt.

Keskkond: WATERCHAIN
Algus: 01.10.2015  Lõpp:  30.09.2018  Eelarve:  2 574 250€ (ERF-toetus 2 029 057€)
Juhtpartner: Satakunnan ammattikorkeakoulu Partnerid: Tallinna Tehnikaulikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Pyhäjärvi-instituuttisäätiö, Turun ammattikorkeakoulu, Kungliga Tekniska Högskolan, Rīgas Tehniskā universitāte, Vides Risinäjumu Instituts ja Ålands Vatten
 
Projekti eesmärk on vähendada pilootvalgalade erinevatest allikatest pärinevate toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu Läänemerre. Projekti tegevuste jooksul töötatakse välja ühine multidistsiplinaarse lähenemise viis. Samuti arendatakse iga pilootala jaoks asjakohased praktilised meetmed, mis keskenduvad peamistele kohalikele probleemidele. Projekti käigus kasutatakse ja rakendatakse osalevates riikides pilootinvesteeringutena tehnoloogilisi meetodeid siseveekogudest pärit toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu vähendamiseks. Näiteks võetakse projekti raames kasutusele toitaineid vähendavad kulutõhusad filtratsioonitehnikad.
 
Peamised tegevused viiakse läbi iga partnerriigi pilootvalgaladel:
  1. Eurajoki ja Aurajoki (jõed);
  2. Långsjön-Markusböle ja Dalkarby (järved);
  3. Ülemiste (järv);
  4. Daugava (jõgi);
  5. Fyris (jõgi). 
Projekti aitab konsortsiumi näol tugevdada aastakümneteks partnerite vahelist aktiivset koostööd aktiveerides samal ajal omavahelist koostööd ja loob lisaks ka uusi partnerlussuhteid. WATERCHAIN aitab vähendada toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu Kesk-Läänemere piirkonda igat liiki maapealsetest allikatest.
Allikad, sündmused ja infomaterjalid
OSALE! Läänemere piirkonna programmi 2019. a konverents
Läänemere piirkonna programm kutsub teid osalema 2019. aasta programmi konverentsil "Let's talk!", mis toimub 9.-10. aprillil Lübeckis. Üle 100 projekti ja 1000 projektipartneriga programm jagab konverentsil oma edulugusid ja häid praktikaid. Ürituse programm on leitav siin ning üritusele registreerida saate siin.

OSALE! INTERREG EUROOPA programmi regioonidevahelise koostöö foorum
INTERREG EUROOPA programm kutsub teid osalema "Europe, let's cooperate!" on regioonidevahelise koostöö foorumile, mis toimub 10. aprillil Brüsselis. Osalema on oodatud eelkõige poliitikakujundajad ja poliitika rakendajad; korraldusasutused; riiklikud, regionaalsed ja kohalike omavalitsuste esindajad; teadusagentuurid ja haridusasutused; Euroopa Liidu institutsioonide esindajad ja temaatiliste võrgustike ja kommuunide esindajad. Foorumi programmi leiate siit ja üritusele registreerida saate siin.
 
Panorama 67: edulood meie piirkondades ja piiridel
Uues Panorama talvenumbris annab eesistujariik Austria ülevaate oma meeskonna ettevalmistustest nõukogu läbirääkimisteks 2021.–2027. aasta õigusaktide paketi üle. Samuti uuritakse, mida on ELi fondid teinud Euroopa kultuuripärandi aasta heaks ja mismoodi abistatakse piirkondi, kus on käimas tööstuse ümberkujundamine. Lisaks tutvustatakse mõningaid projekte, mida toetatakse uuenduslike linnaarengumeetmete programmi „Urban Innovative Actions“ raames. Numbrit on võimalik allalaadida siin.
 
KASULIK! KEEP.EU: INTERREG projektide ja programmide andmebaas
KEEP – INTERREG programmide, projektide ja toetusesaajate agregeeritud teavet haldav andmebaas, mille sisu ulatub aastasse 2000. Andmebaasi  on võimalik kasutada mitmetel eesmärkidel – nt. tulevased projektide juhtpartnerid saavad selle abil endale sobilikke projektipartnereid otsida. Loe edasi KEEP veebilehelt.
 
UUS! INTERREG.EU: INTERREG programmide infoportaal
INTERREG.EU – kõiki INTERREG programme hõlmav portaal, kus leiate kasulikku infot nii uute taotlusvoorude kui ka ürituste kohta. Eestiga seotud taotlusvoorud on leitavad näiteks siin.
Uudiskirja levitatakse Euroopa territoriaalse koostöö talituse infolisti kaudu. Kui soovite tellida teadaandeid ja uudiseid oma e-postile, saatke palun vastavasisuline kiri aadressil:






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Estonian Ministry of Finance · Suur-Ameerika 1 · Tallinn 15169 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp