Copy
View this email in your browser
Euroopa territoriaalse koostöö uudiskiri nr 32 / 2019
NB! PDF-versioon on allalaetav Rahandusministeeriumi veebilehelt siin.

Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö programme Eestis koordineerib ja juhib Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talitus, mis väljastab vastavat ka Interreg programme, taotlusvoore ja juba kaasrahastatud projekte tutvustavat uudiskirja.
Avanes Eesti-Läti programmi VI taotlusvoor
 
30. mail 2019 avanes Eesti-Läti programmi kuues taotlusvoor, mille raames on avatud vaid tööturu toetussuund kuni 30. septembrini 2019.
 
Kuuendasse avatud taotlusvooru oodatakse projekte programmi neljanda prioriteedi “integreeritud tööturg” eesmärk „paremad tingimused piiriüleseks tööhõiveks“ raames. Partneritena on oodatud organisatsioonid ja asutused Lõuna- ja Lääne-Eestist ning Vidzeme, Pierīga, Riia ja Kurzeme piirkonnast. Toetussuuna all on võimalik maksimaalselt ERF-toetust küsida projektile 257 284 euro ulatuses.
 
Kuuenda vooru tulemusena soovitakse näha projekte, mille tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on Eesti ja Läti tööportaalide ja töökuulutuste parem ligipääsetavus ja kohandamine, keele- ja tööoskuste arendamine piiriüleseks töötamiseks, kohalikud ja regionaalsed algatused täpsema informatsiooni ja paremate tugiteenuste kättesaadavuse tõstmiseks mõlemal pool piiri, suurem tööhõive, inimeste töövõimaluste teadlikkuse kasv ning suurem tööjõu piiriülene mobiilsus.
 
Siinkohal tuletame meelde, et programm rahastab ainult projektitegevusi, mis on puhtalt piiriülese koostöö iseloomuga ning kuhu on kaastaud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks on Eestist ja vähemalt üks Lätist. Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%.
 
Kuuenda taotlusvooru juhend ning teised asjakohase dokumendid on avaldatud programmi veebilehel vooru alalehel. Täiendavate küsimuste, konsultatsioonisoovi korral palun võtke ühendust programmi Ühise Sekretariaadiga (Joint Secretariat).

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Hannes Nagel, hannes.nagel@rahandusministeerium.ee     
 
Keda ja mida on Eesti-Läti programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Eesti-Läti programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Ettevõtlus: PET-Diagnostics
Algus: 01.03.2017  Lõpp:  30.05.2019  Eelarve: 580 886€ (ERF-toetus 480 754€)
Juhtpartner: TBD-Biodiscovery OÜ
Partnerid: PharmIdea Ltd.
 
Projekti eesmärk oli välja töötada toode, mis on mõeldud kasutamiseks positronemissioon-tomograafia-kompuutertomograafia (PET-CT) uuringutel vähi, Alzheimeri tõve või Parkinsoni haiguse diagnostikaks. Kõnealune toode loodi tiheda piiriülese koostöö tulemusena Eesti ja Läti ettevõtete TBD-Biodiscovery ja PharmIdea vahel. Projekti teine ​​eesmärk oli jõuda staadiumisse, kus toode on valmis turustamiseks ja müügiks. Eesti ja Läti haiglaid PET-toote kasutuselevõtmisel peetakse peamisteks ja kõige väärtuslikemaks partneriteks Eesti ja Läti haiglaid. Projekti kolmas eesmärk oli laiendada koostööd Eesti ja Läti partnerite vahel, mis tulemusena arendatakse edasi veel teisigi PET-tooteid onkoloogia ja neuroloogia diagnostika jaoks. Kõnealune projekt tähistab ulatuslikuma koostöö algust rahvusvahelisel tasandil, pöörates erilist tähelepanu Läti ja Eesti vajadustele.

Ettevõtlus: Organic Candy
Algus: 01.05.2017  Lõpp:  31.10.2018  Eelarve: 183 210€ (ERF-toetus 155 727€)
Juhtpartner: Bioarganik5 Ltd.
Partnerid: Chaga OÜ
 
Projekti eesmärk oli tervisliku eluviisi toetamiseks uue mahepõllumajandusliku toote arendamine, mis tugines Eesti ja Läti ettevõtete ja teadusasutuste ühistele teadmistele, tugevdas Eesti ja Läti ettevõtlusalast koostööd ning suurendas ühiselt väljatöötatud toodete osakaalu programmi-piirkonnas. Projekti tulemusena loodi uudne ökoloogiline želeekomm külmkuivatatud marjadega, mis kasutab külmkuivatatud Läänemere piirkonna marju ja naturaalmahlasid (sh. mahepõllumajandus-likku aloe vera mahla).
Avanes Kesk-Läänemere programmi V taotlusvoor
 
24. aprillil avanes Kesk-Läänemere programmi viies taotlusvoor, mis sulgub 15. oktoobril 2019. Tegemist on viimase täiemahulise taotlusvooruga!
 
Viiendas taotlusvoorus saavad taotlejad toetust taotleda programmi kõikide erieesmärkide lõikes, seejuures rahastatakse projekte kokku vähemalt 12 miljoni euroga. Siinkohal tuletame meelde, et programm rahastab ainult projektitegevusi, mis on puhtalt piiriülese koostöö iseloomuga.
 
Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15% ning Soome (sh. Ahvenamaa) ja Rootsi kasusaajatele 25%. Seejuures ei saa projekti keskmine programmi kaasfinantseerimise määr olla suurem kui 81%. Rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid. Taotlusvoor on ka seekord üheetapiline, mis tähendab, et e-süsteemis eMS tuleb esitada täistaotlus, mida saab teha ajavahemikus 15. august kuni 15. oktoober 2019.
 
Taotluste hindamine toimub 2019. aasta lõpus, rahastamisotsused tehakse teatavaks 2020. aasta jaanuaris ning projektide esimene võimalik algusaeg on 1. veebruar 2020. Viienda taotlusvooru raames heaks kiidetud projektid peavad aga lõppema hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks.
 
Eraldi juhime tähelepani sellele, et taotlejad on enne taotluse esitamist kohustatud läbima nõustamise programmi sekretariaadis.
 
Kesk-Läänemere programm on alates 2015. aasta esimesest taotlusvoorust esitatud 454 taotlust, seejuures on kaasrahastuse saanud 97 projekti, millele lisandus IV taotlusvooru tulemusena 16 uut heakskiidetud projekti. Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit ning Eestit puudutavatel uudistel silma peal hoidmiseks tasub tellida uudiskiri siit.
 
Kesk-Läänemere programmi Eesti infojuht: Ingel Luts, ingel.luts@rtk.ee
Sagedased vead taotlemisel Kesk-Läänemere programmi näitel
 
AEG. Igas taotlusvoorus on olnud projektitaotluseid, mida ei ole suudetud õigeaegselt esitada. Juhtpartner peaks kavandama ettevalmistusi nii, et taotluse esitamine ei toimuks viimasel hetkel, vahetult enne taotlusvooru sulgemist. Arvestada tasub ka sellega, et taotlus peab enne esitamist läbima automaatse kontrollmenetluse.
 
DOKUMENDID. Juhtpartneri kinnituskiri on ainus dokument, mis tuleb esitada programmi sekretariaadile paberil. Soovitatav on saata dokument sekretariaadile moel, mis võimaldab tõendada dokumendi õigeaegset saatmist, näiteks tähitud kirjana või kullerteenust kasutades. On esinenud mitmeid juhtumeid, mille puhul kinnituskiri ei ole erinevatel põhjustel jõudnud sekretariaati, kuid ilma dokumendi saatmise tõendamiseta ei ole taotlus tehniliselt abikõlblik.
 
VÄLJAKUTSED JA PLANEERITUD TEGEVUSED. Väljakutset, võimalust ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, kavandatud tegevused ei too tõenäoliselt kaasa sihipäraseid tulemusi ega ole piisavad asjakohaste tulemuste saavutamiseks.
 
TÖÖPLAAN ei ole eesmärgistatud tulemuste saavutamiseks piisav ega too kaasa kirjeldatud tulemusi, on liiga üldine ja/või ei sobitu eelarvega. Kavandatud tegevused näivad kestvat väga pikka aega, paljudel juhtudel kogu rakendusperioodi jooksul. Nendel juhtudel ei ole võimalik aruandeperioodidel kontrollida projekti elluviimise edukust. Tööplaan ei ole selge: üksikud tegevused võivad kesta väga kaua (1-3 aastat), kuid ei ole selge, kes neid selle aja jooksul ellu viib.
 
TULEMUSNÄITAJAD ja ERIEESMÄRGID. Projektiidee ja tegevused ei ole erieesmärki silmas pidades olulised. Planeeritud tulemused ei vasta tulemusindikaatoritele või on tulemused jäetud defineerimata, keskendutakse üldistele süsteemidele, analüüsidele, uuringutele ja võrgustike arendamise kavandamisele, mis pole otseselt seotud erieesmärgi näitajate ja mõõdikutega.
 
PIIRIÜLESUS. Taotluses sisalduv teave ei veena selles, et partnerite kavandatavatel tegevustel on tõesti piiriülene vajadus. Üldine idee seisneb piiriüleses lisandväärtuses, kuid mõned konkreetsed tegevused on väga kohalikud: turundustegevused, mis hõlmavad vaid kohalikku, mitte projektipiirkonda, reklaammaterjalid ainult kohalikus keeles jne.
 
EELARVE ei ole selge, ei ole selgitatud ega põhjendatud, miks mõned kulud on hõlmatud. Puuduvad asjakohased arvutusvalemid, et mõista eelarve kujunemist. Nn ühekordseid summasid (lump sums) ei kasutata õigesti, need ei ole põhjendatud ning puuduvad mõõtmist võimaldavad näitajad.
 
Lisaks jäetakse vahel täitmata üldtingimused, näiteks ei hõlma partnerlus partnereid programmi tuumpiirkonnast. Kesk-Läänemere programm on suunatud eelkõige rakendustele ja fookus on lõppkasusaajal, kuid mõnesse taotlusse on sisse kirjutatud liiga palju planeerimist ja uurimistööd, lõpptarbijatele või valdkonnas tegelikult töötavatele organisatsioonidele ei ole suunatud piisavalt tulemusi. Samuti võetakse eesmärgiks saavutada ja viia ellu "uuringuid", "võrgustikke", "platvorme", "e-vahendeid" jms.

Üheks sagedaseks veaks on ka see, et tulemused, tööplaan ja eelarve pole omavahel piisavalt tugevalt seotud. Vahel seatakse projekti eesmärgiks kasutada õpetaja-õpilase lähenemisviisi teadmiste edastamiseks ühest riigist teise, kuid programm eeldab partneritelt võrdset koostööd, iga projektipartner peab projekti panustama oma ekspertteadmistega, ideedega, meeskonnaga või muude ressurssidega.

Programmi neljanda toetusuuna ning ühildatumate kutseõppekavade erieesmärgi puhul on üheks aeg-ajalt esinevaks veaks see, et kutseõppeasutused või rakendusteaduste ülikoolid ei ole projektiga seotud. Vahel ei panusta tegevused tulemusnäitajatesse (uuringud, analüüs, koolitusmaterjalid, tööriistakomplektid, õpetajakoolitus jne) ja ei ole selge, kui palju aega ning raha on eraldatud tegelike, kutsehariduse ja -koolituse programmidega seotud projektitulemuste saamiseks. Samuti ei ole vahel määratletud sihtrühma (s.t kogukonda), või ei osale sihtrühm projektitegevustes.
Kesk-Läänemere programmi V taotlusvooru infoseminar
 
28. juunil kell 10-12 toimub Riigi Tugiteenuste Keskuses Kesk-Läänemere programmi infoseminar potentsiaalsetele taotlejatele.
 
Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmil, milles osalevad Eesti, Läti, Soome (sh. Ahvenamaa) ja Rootsi regioonid, avaneb lähipäevil rahastusperioodi 2014-2020 viimane täiemahuline taotlusvoor. Taotluste esitamine viiendasse vooru toimub perioodil 15.08.-15.10.2019, seejuures eraldatakse projektidele vähemalt 12 miljon eurot.
Kesk-Läänemere programmi infoseminar Tallinnas on suunatud potentsiaalsetele taotlejatele, kes on taotlemisega algfaasis ja soovivad saada kinnitust oma idee sobivusele ja vastavusele Kesk-Läänemere programmi tingimustele.
Seminari käigus antakse ülevaade eelkõige programmi üldtingimustest ja taotlusvoorust:
  • programmipiirkond,
  • toetussuunad ja erieesmärgid,
  • rahastamine,
  • partnerlus,
  • finantsaruandlus,
  • sagedasimad vead taotlemisel.
Asukoht: Riigi Tugiteenuste Keskus (Lõkke 4, Tallinn), 2. korrus, ruum Jupiter.
Registreeruda tuleb hiljemalt 26. juunil siin.

Kesk-Läänemere programmi Eesti infojuht: Ingel Luts, ingel.luts@rtk.ee
Keda ja mida on Kesk-Läänemere programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Kesk-Läänemere programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Ettevõtlus: Baltic Urban Lab
Algus: 01.10.2015  Lõpp:  31.12.2018  Eelarve: 2 200 242€ (ERF-toetus 1 697 128€)
Juhtpartner: Itämeren kaupunkien liiton kestävien kaupunkien komissio (Soome)
Partnerid: Nordregio (Rootsi), Turu Ülikool (Soome), Riia linnavalitsus (Läti), Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Turu linnavalitsus (Soome), Norrköpings kommun (Rootsi),
Assotsiatsineerunud partnerid: Varsinais-Suomen liitto (Soome), Turku Science Park Oy (Soome), Turun Teknologiakiinteistöt Oy (Soome), Valsts reģionālā attīstības aģentūra, VASAB sekretariāts (Läti), Boverket (Rootsi), Tallinna Ülikool.
 
Projekti eesmärk on parandada linnaplaneerimist, arendada ja katsetada uusi integreeritud planeerimis- ning avaliku-, erasektori ja inimeste vahelise partnerluse mudeleid mahajäetud tööstuspiirkondade taaselustamiseks. Viimaseid peavad linnad peavad sageli heaks võimaluseks, kuid samas ka keerukaks ülesandeks. Projekti konsortsium koosneb seitsmest partnerist neljast Kesk-Läänemere piirkonna riigist. Projektis osalevad linnad Norrköping, Riia, Tallinn ja Turu kasutavad koos erasektoriga uusi koostöömudeleid, et linnapiirkondades mahajäetud tööstusalasid arendada, mida tehakse City Pilots pilootprojektide nime all.
 
Projekti peamised tulemused:
  • pilootprojektide raames arendati välja ja katsetati uuenduslikke digitaaltehnoloogiaid kasutavaid kaasaegseid osalusmeetodeid, et planeerimisprotsessi paremini kaasata erinevaid huvigruppe, sealhulgas ka elanikke;
  • raamistikud: a) integreeritud planeerimise ja avaliku ja erasektori partnerluse mudelite testimiseks ja arutamiseks; b) olemasolevate teadmiste, linnade praktiliste kogemuste ja kohalikus kontekstis välja pakutud mitmesuguste lahenduste kohta; c) ühise lähenemisviisi välja töötamiseks mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks, mis oleks ülekantav ja kasulik kõikidele Kesk-Läänemere piirkonna linnadele;
  • pilootprojektide raames tehtud töö alusel selgitati välja olemasolevad lahendused ja head tavad, analüüsiti neid ning piirkonna linnad ja asjatundjad jagati ühiselt teadmisi ja kogemusi;
  • töötati ühe peamise väljundina välja mahajäetud tööstuspiirkondade uuendamise integreeritud projekteerimis- ja partnerlusmudel linnadele;
  • koostati kindlate mahajäetud tööstuspiirkondade kohta konkreetsed integreeritud plaanid ja arendusstrateegiad, mis aitasid kaasa Kesk-Läänemere piirkonna linnade mahajäetud tööstuspiirkondades peituva potentsiaali kasutamisele;
  • vahetati kogemusi ja õpiti vastastikku Norrköpingil, Riial, Tallinnal ja Turul leida uusi uuenduslikke lahendusi mahajäetud tööstusalade arendamiseks ja nende planeerimistavade parandamiseks.

Transport, taristu ja kommunikatsioon: 30Miles
Algus: 01.09.2015  Lõpp:  30.11.2018  Eelarve: 3 301 746€ (ERF-toetus 2 601 314€)
Juhtpartner: Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimusyhdistys ry (Soome)
Partnerid: Kaakkois-Suomen ammattikorkeakoulu, Cursor Oy, Posintra Oy, Helsingi Ülikool (Soome); Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, MTÜ Eisma Sadam, Viimsi Vallavalitsus, Eesti Meremuuseum, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet, Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Assotsiatseerunud partnerid: Lääne-Viru Maavalitsus, Suomen Purjehdus ja Veneily ry (Soome)
 
Projekti eesmärk oli ühtlustada teenindustaset, sadamate turvalisust ja kasutusmugavust. Praktikas moodustas projekt ümber Soome lahe idakalda ringi sadamatest, mis keskendusid jätkusuutlike sadamateenuste ühisele väljatöötamisele ja turundustegevusele. Projekti raames tehti ühiseid jõupingutusi väikesadamates pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja nende nähtavuse parandamiseks võimalike külastajate jaoks. Külastajate teavitamiseks ja kohalike ettevõtete jätkusuutlikkuse loomiseks rakendati tõhusat turustamist. Projekti tulemusel tõusis teenindustase neljateistkümnes Soome lahe idaosa väikesadamas. Uus sadamatering kujutab endast täna populaarset ja paadisõitjatele huvipakkuvat nähtust. Infot sadamate teenuste ja juurdepääse-tavuse kohta esitatakse nüüd oluliselt selgelt. Parendused on meelitanud kohale uusi ettevõtteid ja investoreid, mis omakorda on toonud piirkonda ka rohkem mereturiste ja külastajaid.
 
Projekti peamised tulemused:
  • sadamate turundus – sadamad on nüüd kaardil ja nähtavad (veebileht, erinevad üritused);
  • sadamate turvalisus – sissesõidu videod, sadama ohutuspäevad;
  • sadamate teenuse kvaliteet – sadama infrastruktuuri arendused (ujuvkaid, olmeruumid, ilmajaamad jne.);
  • paranes teenuste kvaliteet väikesadamates iga 30 meremiili tagant ümber Soome lahe.
Projekti Eesti partnerite peamised tulemused:
  • Tallinna Lennusadamas valmis laste mänguväljak ja piknikuala, reovee käitlemise süsteem, paigaldati pesumasin ja kuivati ning uued viidad. Meremuuseum juhtis turunduse tööpaketti. Viidi ellu ka turundusplaan;
  • Eisma sadamas valmisid ujuvkai ning uus puhkeala, kus on saun, WC, dušši- ja puhkeruum, grilli-piknikuala ning terrass. Laienes Wi-Fi leviala, rajati online ilmajaam;
  • Kelnase sadamas valmis uus online ilmajaam ning koduleht;
  • Leppneeme sadam sai uue online ilmajaama ning koduleht;
  • Narva sadamas valmis ujuvkai, täiendati turvavarustust ning viitasid;
  • Narva-Jõesuu sadamas valmis uus vee-, elektri- ja reovee käitlemise süsteem ning tankla, süvendati sadamat. Ehitati uus sadamahoone koos tualettide, dušši, saunaga. Külastajad said endi käsutusse Wi-Fi võimalused ja pesumasina kasutamise võimaluse ning rajati turvavarustuse hoiukoht. Paigaldati ka uued sissesõidujuhised ja täiendati sadama kodulehte.
Keda ja mida on Läänemere piirkonna programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Läänemere piirkonna programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Keskkond: BEST
Algus: 01.10.2017  Lõpp:  01.09.2020  Eelarve: 3 400 000€ (ERF-toetus 2 680 000€)
Juhtpartner: Helsingi linnavalitsus (Soome)
Partnerid: Põltsamaa Varahaldus OÜ, E-Piim Tootmine, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Veejaamade Liit; Warssavi linnavalitsus, SA Gdanski Vesi, Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus - Poola kontor, Doruchow Municipality, Leszno Municipal water supply and sewerage company (Poola), Riia Tehnikaülikool, Latvijas Piens (Läti); ECAT-Kaliningrad (Venemaa)

 
Projekti eesmärk on tööstusreovee käitlemise edendamine kuna reoveepuhastusjaamad on kohalikesse vetesse ja Läänemerre paiskuvate toitainete ja ohtlike ainete üheks peamiseks allikaks. Veetöötlemise protsess hõlmab arvukalt erinevaid etappe, mille talitlus võib aga kergesti häiruda juhul, kui süsteemi satub kontrolli puudumise tagajärjel ebatavalise koostisega või tavatul hulgal reovett. Sellised olukorrad juhtuvad sageli just tööstusreovee käitlemise käigus ning võivad tekitada suutlikkusega seotud probleeme, bioloogiliste töötlusprotsesside häireid ja reoveesette saastatust, mis kõik viivad omakorda Läänemere reostuse suurenemiseni. Projekti raames teevad koostööd kohalikud veeteenuste osutajad, reoveepuhastusjaamad, tööstusettevõtted ja ametiasutused, kes katsetavad tööstusreovee käitlemist tõhustavaid suuniseid ja toiminguid.
 
Projekti peamised oodatavad tulemused:
  • projekti raames töötatakse reoveepuhastusjaamadele, tööstusharudele ja kohalikele omavalitsustele välja tõhusad haldus- ja koostöömeetodid, mis aitavad kaasa veetöötlemise protsesside edendamisele;
  • katsetatakse käigus uusi tehnilise eeltöötlemise lahendusi, mis leevendavad tööstusliku reovee sissevoolu koormustaset puhastusjaamades ning tõhustavad seeläbi käitlemist;
  • korraldatakse koolitusi ning soodustatakse heade tavade vahetamist, et rõhutada ja toetada ühist arengut ja riikidevahelist koostööd.
Interreg Euroopa programmi IV taotlusvooru rahastamisotsused
 
26. märtsil tegi Interreg Euroopa programmi seirekomitee poolt neljanda taotlusvooru rahastamisotsused – 170st projektitaotlusest kiideti heaks 74 .

Interreg Euroopa regioonidevahelise koostöö programmi neljandasse taotlusvooru laekus kokku 170 projektitaotlust, mis taotlesid kaasrahastust ligemale 211,9 miljoni euro ulatuses. Norra partnerid taotlevad täiendavalt 1,07 miljoni euro ulatuses kaasrahastust Norra Kuningriigi vahenditest.

Kõige aktiivsemad olid juhtpartneritena Hispaania (15), Itaalia (14) ja Hollandi (6) kasusaajad. Enim projekte kiideti heaks toetussuuna «keskkond ja ressursitõhusus», kokku 24. Toetussuundade all «vähese CO₂-heitmega majandus» ja «VKE’de konkurentsi-võime suurendamine» kiideti heaks vastavalt 19 ja 17 projekti. Toetussuuna all «teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja innovatsiooni tugevdamine» kiideti heaks 14 uut projekti.
 
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Interreg Euroopa programmile on 359 miljonit eurot. Programmi raames rahastatakse ainult pehmeid koostöötegevusi. Samal ajal rahastatakse ka õppeplatvorme, millede tarbeks on planeeritud ligemale 15 miljonit eurot. Õppeplatvorme rahastatakse terve programmiperioodi jooksul. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%.
 
Interreg Euroopa programmi neljanda taotlusvooru projektitaotlustes osales 2018. aastal 1262 organisatsiooni tervest programmi piirkonnast ning täpsemalt 29 erinevast riigist. Mäletame, et neljas voor oli avatud lühikest aega 7. maist kuni 22. juunini ning Eesti projektipartnereid esitatud taotlustes oli toona kokku 16. Kahjuks seekord Eesti partnerite osalusega heakskiidetud projekte ei olnud.
 
Detailsem ülevaade taotlusvooru tulemustest asub siin ja uute projektide loetelu siin.
Allikad, sündmused ja infomaterjalid
Panorama 68: Loode-Rumeenia liigub õiges suunas
Kevadnumbris on jutuks mitmesugused teemad linnaasjadest kultuuri ja tööstuse ümberkujundamiseni ning uuritakse URBACTi aruande tulemusi selle kohta, kuidas linnavõimud saaksid soodustada soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mitmetes valdkondades. Samuti selgitatakse välja, kuidas ELi saarte puhta energia algatus aitab saartel ise keskkonnasäästlikku elektrienergiat toota. Lisaks antakse ülevaate sellest, mismoodi Eesti riigitelevisiooni saatesarjas ühtekuuluvuspoliitika eeliseid tutvustati. Uuritakse ka Interregi programmide inspireerivat mõju Lõuna-Korea koostööpüüdlustele naaberriikidega, analüüsitakse populismi ja euroskeptitsismi levikut. Eestiga seotud lood on lk 8, 36-37. Numbrit on võimalik alla laadida siin.

Eesti Interreg projektide infoseminari materjalid
29. aprillil toimus esimene Eesti Interreg projektide infoseminar ’EIPS’ valdkondlikul teemal 'transport, taristu ja kommunikatsioon', mida korraldab regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö talitus. EIPS’i eesmärk on tutvustada erinevatele Rahandusministeeriumi sidusrühmadele Eesti partnerite osalusega juba lõppenud või veel käimasolevaid valdkondlike Interreg projektide tulemusi. Seminaril tutvustatud projektide slaidid ja teised materjalid on alla laetavad siin.
 
Interreg projektile SMART E67 omistati insenerirajatiste esikoht
Kesk-Läänemere programmi projekt SMART E67 on saanud tunnustuse osaliseks. MTÜ Läti Disaini- ja Ehitusnõukogu auhindas projekti parimate insenerirajatiste kategoorias esikohaga. Loe SMART E67 kohta lähemalt siit.
 
Avanes Interreg Euroopa programmi II eksperdihinnangute taotlusvoor
Kas olete raskustes oma programmi või poliitika rakendamisega? Laske õppeplatvormil vahetada kogemusi Euroopa poliitikaekspertide ja omataolistega, et leida uut inspiratsiooni ja lahendusi probleemidele. Taotlusvoor on avatud kuni 28. juunini 2019, loe taotlusvoorust ja selle võimalustest lähemalt siit.
Uudiskirja levitatakse Euroopa territoriaalse koostöö talituse infolisti kaudu. Kui soovite tellida teadaandeid ja uudiseid oma e-postile, saatke palun vastavasisuline kiri aadressil: etc@fin.ee






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Estonian Ministry of Finance · Suur-Ameerika 1 · Tallinn 15169 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp