Copy
View this email in your browser
Euroopa territoriaalse koostöö uudiskiri nr 31 / 2019
NB! PDF-versioon on allalaetav Rahandusministeeriumi veebilehelt siin.

Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö programme Eestis koordineerib ja juhib Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talitus, mis väljastab vastavat ka Interreg programme, taotlusvoore ja juba kaasrahastatud projekte tutvustavat uudiskirja.
URBACT III programmi tegevuskavade võrgustike taotlusvoor
 
17. aprill sulgub viimane URBACT III piirkondadevahelise koostöö programmi võrgustike moodustamise taotlusvoor.
 
Käimasoleva taotlusvooruga otsitakse seekord 23 uut tegevuskava. Loodavate tegevuskavade võrgustike eesmärgiks on Euroopa linnade väljakutsetele ühiselt nutikate lahenduste leidmine. Iga tegevuskava võrgustik koosneb ligikaudu kümnest partnerlinnast, kes jagavad ideid ning õpivad üksteise kogemustest.
Partnerid peavad projekti jooksul looma integreeritud tegevuskava, mille mõningaid väiksemaid lahendusi on võimalik oma linnades ka testida. Taotlusvoorus on abikõlblikeks partneriteks linnad, kohalikud  omavalitsused, piirkonnad, alevid ning linnadevaheliste partneritena maakondlikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused, ülikoolid ning uurimiskeskused.
 
Tegevuskava võrgustik vajab 7-10 partnerit (sh. kuni 2 mittelinnalist partnerit) ning 3-5 linna peab olema pärit vähem-arenenud ja üleminekuregioonidest. Võrgustiku partnerlus peaks olema üleeuroopaline ja hõlmama partnereid Euroopa põhja, ida, lääne ja lõuna piirkondadest.
Iga tegevuskava võrgustiku projekti kestus on 30 kuud ning jaguneb kahte etappi, kus  1. etapp algab 2. septembril 2019 (kestvusega 6 kuud) ja 2. etapp (kestvusega 24 kuud).

 
Igal võrgustiku tegevuskava projektil on kaasrahastust võimalik saada kuni 750 000 EUR, sealhulgas 1. etapi jaoks maksimaalselt 150 000 EUR. URBACT III programmis eelmakseid ei tehta ning kulud hüvitatakse pärast aruande esitamist (1. etapp 6 kuu pärast, 2. etapp üks kord aastas). Eesti partnerite kaasrahastamise määr on 85%.
 
Taotlusvoorus osalemiseks avaldage oma idee URBACT partneri otsingu veebilehel ning leidke endale sobivad partnerid. Täpsem info vooru tingimuste kohta asub siin ja täiendav abimaterjal aruandluse kohta siin. URBACT III programmi seirekomitee teeb taotlusvooru otsused hiljemalt 26. juunil 2019.

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Eedi Sepp, eedi.sepp@rahandusministeerium.ee  
URBACT III Eesti esinduse kontaktisikud: Kadri Leetma, kadri.leetmaa@ut.ee ja Annika Väiko annika.vaiko@ut.ee
Eesti-Läti programmi neljandast taotlusvoorust
 
 3. jaanuariks esitati Eesti-Läti programmi neljandasse taotlusvooru kokku 14 täistaotlust, millest läbis tehniliste kriteeriumite kontrolli 12 taotlust
 
Mäletame, et 24. septembril 2018 avanenud neljas taotlusvoor sulgus 3. jaanuaril 2019 ning täistaotluse esitamise eelne konsultatsiooni ühise sekretariaadiga oli kohustuslik.
 
Taotlemiseks avati toona toetussuundadest – 1. prioriteedi „Aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond“ eesmärk 1.2  „rohkem ühiselt arendatud tooteid ja teenuseid“ ja 4. prioriteedi „Integreeritud tööturg“ eesmärk 4.1 „paremad tingimused piiriüleseks tööhõiveks“. Taotlusvoorus oli võimalik taotleda maksimaalselt ERF-toetust projektidel ca. 1,79 MEUR euro ulatusesettevõtluse projektidele oli ERF-toetusteks eraldatud ca. 1,54 MEUR ja tööturu projektidele 246 081 EUR.
 
Lisaks oodati neljandasse vooru taotlema vaid projektipartnerid, kes vastasid järgmistele kriteeriumitele: partneri 2017. aasta käive pidi olema vähemalt olema 50 000 EUR, partneri 2016. ja 2017. aasta aastaaruanded olid edastatud pädevatele riigiregistritele, partneri poolt küsitav ERF-toetuse määr võis ulatuda maksimaalselt 50% VKE eelmise aasta käibest ning projektipartneril pidi olema projektiidee esitamise ajaks olema oma toimivtoode ja/või teenus.
 
Taotlusvoorus taotles koostööd 31 organisatsiooni – 16 Lätist ja 15 Eestist. Ettevõtluse toetussuuna alla esitati 11 täistaotlust, mis taotlevad ERF-toetust ca. 3,99 MEUR ning tööturu toetussuuna alla 1 täistaotlus, mis taotleb ERF-toetust ca. 242 000 EUR ulatuses. Programmi seirekomitee teeb neljanda taotlusvooru laekunud projektide kaasrahastamise otsused 16. mail 2019.

Rahandusministeeriumi kontaktisik: Hannes Nagel, hannes.nagel@rahandusministeerium.ee     
 
OLULINE TEADA!
Eesti-Läti programmi V taotlusvooru fookus on loodus- ja kultuuripärandil põhineval turismil, säästva elustiili edendamisel ning ühisel veemajandusel.
Taotlusvoor avanes 4. veebruaril ning sulgub 3. juunil 2019. Prioriteedi rahastus selles voorus kokku on ca 2,5 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondist. Taotlusvooru juhend ja teised asjakohase dokumendid on avaldatud programmi veebilehe alalehel. Konsultatsioonisoovi ja täiendavate küsimuste korral võtke ühendust programmi Ühise Sekretariaadiga (JS).
Keda ja mida on Eesti-Läti programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Eesti-Läti programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Ettevõtlus: B-Idea
Algus: 01.09.2017  Lõpp:  30.04.2019  Eelarve: 389 366€ (ERF-toetus 330 961€)
Juhtpartner: SA Ventspilsi Kõrgtehnoloogia Park 
Partnerid: Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, GatewayBaltic, SA Tartu Teaduspark, SA Valmiera Arenguagentuur
 
Projekti eesmärk on soodustada, aktiveerida ja motiveerida Eesti-Läti talentide (uute VKE-de) ettevõtlusvaimu arendamist jätkusuutliku, tulemuspõhise ja piiriülese lähenemise abil. Projekti tegevused aitavad luua hüppelaua Eesti ja Läti VKE-de uutele toodetele (riistvara), kasutades eksporti ja mahu suurendamise potentsiaali jätkusuutlikul viisil. Projekti eesmärk on soodustada, aktiveerida ja motiveerida Eesti-Läti talentide (uute VKE-de) ettevõtlusvaimu arendamist jätkusuutliku, tulemuspõhise ja piiriülese lähenemise abil. Projekti tegevused aitavad luua hüppelaua Eesti ja Läti VKE-de uutele toodetele (riistvara), kasutades eksporti ja mahu suurendamise potentsiaali jätkusuutlikul viisil.
 
Projekti peamised oodatavad tulemused:
  • Eesti-Läti VKE-delt (ärimeeskondadelt) saadakse vähemalt 60 taotlust;
  • ettevõtluskonkursile võetakse osalejatena vastu vähemalt 24 ärimeeskonda;
  • organiseeritakse 4 ühist piiriülest praktilist koolitusüritust, sh investoritele ja partneritele suunatud demopäev ning üks arengukohtumine;
  • äri arendamise tegevused juhendajatega koolitusürituste vahelisel perioodil, sh osalemine vähemalt kolmel ühisel tööalasel lähetusel;
  • programmi läbib esimese ekspordimüügiga edukalt vähemalt 10 ärimeeskonda;
  • välja antakse 6 rahalist auhinda.

Ettevõtlus: EstLat-Accelarate
Algus: 01.05.2017  Lõpp:  28.02.2019  Eelarve: 535 200€ (ERF-toetus 454 920€)
Juhtpartner: Baltic Innovation Agency 
Partnerid: Tartu Ülikool, TechHub Riga, Garage48, NGO Latvian Startup Association
 
Projekti eesmärk oli arendada ja viia läbi ühine eelkiirendi programm piiriülese ettevõtlusalase koostöö suurendamiseks programmialal. Projekti tegevused olid suunatud ambitsioonikamatele alustavatele ettevõtjatele ning nende toetamisele läbi meeskondade loomise ja ideede valideerimise, et valmistada neile ette kompetentseid käivitusmeeskondi, kes on valmis idee-eelseks rahastamiseks. Projekti raames püüti tugevdada ka Eesti-Läti alustavate ettevõtete ökosüsteemi, kasutades partnerite tugevaid külgi loomaks potentsiaalsetele ettevõtjatele paremaid väärtuspakkumisi ning suurendades seeläbi piirkonna populaarsust ja toetades piirkonna kuvandit alustavate ettevõtete kasvulavana:
 
Projekti peamised tulemused:
  • elavdati piiriüleste ettevõtete loomist Eestis ja Lätis;
  • julgustati tunnustatud äriekspertide ja mentorite abiga potentsiaalseid ettevõtjaid uusi ideesid teoks tegema ja looma uusi ettevõtteid piiriüleste meeskonnaliikmetega;
  • tugevdati antud piirkonnas tegutsevate ettevõtlusorganisatsioonide vahelist koostööd;
  • parandati teadmisi üksteise koduturgude kohta, leida vastastikkuseid täiendamisvõimalusi ja suurendati kompetentsete meeskondade liikumist piirkonnas;
  • toetati Eesti-Läti alustavate ettevõtete ökosüsteemi;
  • elavdati kontaktide loomist potentsiaalsete ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide, ärikonsultantide, mentorite, investorite, nõustajate vahel ning tugevdati seeläbi ka Eesti-Läti alustavate ettevõtete võrgustikke ja sünergiat.

Turism: Green Railway
Algus: 01.03.2017  Lõpp:  30.06.2019  Eelarve: 1 174 938€ (ERF-toetus 998 697€)
Juhtpartner: Vidzeme Turismiassotsiatsioon  
Partnerid: Viljandi Linavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Halliste Vallavalitsus, Mõisaküla Linnavalitsus, Valga Linnavalitsus, Taheva vallavalitsus, Mõniste Vallavalitsus, Mulgimaa Arenduskoda; Salacgrīva, Ape, Alūksne, Valka, Koceni, Amata, Mazsalaca, Rūjiena, Gulbene, Limbaži, Valmiera, Vecpiebalga ja Aloja novadsid; Greenway Assotsiatsioon, Cesise Kultuuri- ja Turismikeskus
 
Projekti eesmärk on luua kohalikele, kodumaistele ja välisriikide külastajatele uus mootorita turismimarsruut, kasutades selleks vanade kitsarööpmeliste raudteede teetamme Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Sellise marsruudi loomine soodustab piirkondade kasutamist ja võimaldab täiendavate külastajate kaudu suurendada piirkondade sissetulekut. Lõuna-Eestis läbib marsruut Ikla, Kilingi-Nõmme, Mõisaküla, Viljandi, Valga (ja Läti Valka) ning Mõniste asulat, liikudes sujuvalt Põhja-Lätisse ning läbi Ape, Aluksne-Gulbene, Ranka, Melturi, Valmiera, Limbazi, Puikule , Ainazi, Aloja, Mazsalaca ja Rujiena. Lätis on marsruudile plaanis lisada ka Aluksne ja Gulbene vahel paiknev ja töökorras olev kitsarööpmelise raudtee lõik.
 
Projekti peamised oodatavad tulemused:
  • korrastatud raudteetammid, liidetakse kokku ühtseks matkateeks, on mõeldud liikumiseks nii kohalikele kui külastajatele;
  • matkatee kogupikkuseks planeeritakse umbes 700 kilomeetrit, millest ca 290. km kulgeb mööda vanu raudtee trasse;
  • marsruudi ühendusena kasutatakse 258 km "Tour de LatEst" jalgrattateid;
  • loodavale marsruudile lisatakse ka 33 km pikkune olemasolev ja töötav kitsarööpmeline raudtee Alüksne ja Gulbeni vahel;
  • turundustegevused Green Railway reklaamimiseks sihtturgudel;
  • matkaraja viitadega tähistamine ja lähedalasuvate külastusobjektide parendamine läbi väikesemahuliste investeeringute;
  • Green Railway koostöövõrgustiku loomine ning võrgustikuliikmete Greenway´de arendamisega seotud teadmiste ja oskuste suurendamine.
Kesk-Läänemere programmi IV taotlusvooru rahastamisotsused
 
5.-6. märtsil 2019 toimunud Kesk-Läänemere programmi juhtkomitee koosolekul võeti vastu IV taotlusvooru projektide kaasrahastamise.
 
Mäletame, et neljanda taotlusvooru projektitaotlusi sai lühiajaliselt esitada EMS-süsteemi alates 15. oktoobrist kuni 16. novembrini 2018. Kesk-Läänemere programmi sügisel sulgunud taotlusvoorus esitati kokku 37 taotlust piiriülese koostöö tegemiseks, millest heaks kiideti 16. Eesti kasusaajatega on neist 12 projekti, seejuures rahastatakse heakskiidetud projekte majanduse, turismi, logistika ja sotsiaalse sidususe teemadel ligikaudu 8 miljoni euroga.
 
Ettevõtete teadmismahukusse ja uutele turgudele eksportimisse asub panustama viis Eesti partneriga projekti, seejuures on Tallinna Teaduspark Tehnopol neist Eesti poolt vedamas suisa kolme. Selleks, et kasutada ära mõne partneri juba tekkinud ärivõrgustikke erinevate Vietnami ja Hiina regioonidega, ühendatakse projekti 4Smart Growth raames jõud ning viiakse kokku nende Aasia regioonide nutika linna koondplaani elluviijad Kesk-Läänemere piirkonna teenusepakkujatega nutikate teenuste valdkonnas.
 
Projekt ASIA-CLEAN toetab Soome ja Eesti ettevõtete ekspordipüüdlusi Kirde-Hiina ja Lõuna-Koreaga edukate ärisuhete loomisel, seejuures keskendutakse lahendustele, mis aitavad vähendada inimtekkeliste saasteainete kogus. Tehnopol on koos Mektoryga esindatud ka projektis NOCCA, mille käigus töötatakse välja uus innovatsiooniteemaline õppekava, et julgustada (alustavaid) iduettevõtjaid kiiremale kasvule.
 
Samuti asuvad Kesk-Läänemere väikese ja keskmise suurusega ettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvedamisel projekti eMesai raames ühiselt vallutama Sahara-taguse Aafrika, India ja Araabia Ühendemiraatide turge. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda asub juhtima projekti BreedExpo, mille tulemusena sisenetakse piima- ja lihasektori esindajatega uutele turgudele – Kazahstani, Gruusiasse ja Ukrainasse.
 
Turismiteemalise toetussuuna puhul kiideti heaks kolm Eesti partneriga projekti. Urban Eco Islands, mille Eesti projektipartneriks on Tallinna Kesklinna Valitsus, asub arendama kahte saart kaksiklinnade Helsingi ja Tallinna lähedal, Eestis Aegnat, populaarseks loodusturismisihtkohaks. MTÜ Lääne-Eesti Turism ja Keskkonnaamet hakkavad Eesti poolt projekti NatAc tegevuste käigus panustama Kesk-Läänemere piirkonna üheks Euroopa kõige paremini ligipääsetavaks turismisihtkohaks muutmisse.

Eesti ja Läti matkateekondade võrgustiku täiustamisega hakkavad projekti Forest Trail tegevuste käigus Eestis tegelema MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Setomaa Turism, MTÜ Ökokuller ning Põhja-Eesti Turism. Transpordi- ja logistika toetussuunast kiideti heaks üks projekt. Baltic Loopi raames asutakse arendama lahendusi transpordi kitsaskohtade jaoks ida- ja läänekoridorides, et lihtsustada transpordivooge. Eesmärk on vähendada nii reisimisele kui kaubaveole kuluvat aega kui ka süsinikdioksiidi heitkoguseid.
 
Väiksema eelarve ja lühema kestusega projektide seas kiideti heaks kokku kuus projekti, neist pooled on Eesti partneri osalusega. Näiteks projekt ActiveMoms, mille Eesti esindajaks Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, asub kaasama sotsiaalses riskigrupis olevaid naisi, kes on lastega kodus, ei osale tööjõuturul ning kuuluvad suurimate rahvus-vähemuste hulka. Projekt ActLocal on võtnud sihiks viia kokku maapiirkondades – Eestis Setomaal ja Alutagusel – paiknevad tööandjad töötajatega, et võimaldada nende piir-kondade inimestel töötada kodu lähedal.

Projekt MAMYFU keskendub sotsiaalse tõrjutuse riskiga noortele vanuses 16-25, eesmärgiga õpetada uusi oskusi, julgustada ning tõsta nende enesekindlust. Selleks viib projekt MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse kaasabil kokku 35 noort ning 10 professionaali Eestist, Lätist ja Soomest.
 
Projektide esimene võimalik algusaeg on 2019. aasta 1.aprill, lõppema peavad need hiljemalt 2021. aasta 30. juunil. Kesk-Läänemere programm on piiriülene programm ühiste probleemide koos lahendamiseks või ühiste võimaluste nimel koos töötamiseks. Selles osalevad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Soome Vabariik (sh Ahvenamaa) ning Rootsi Kuningriik.
 
Kokku on alates 2015. aasta esimesest taotlusvoorust esitatud 454 taotlust, seejuures on rahastuse saanud 97 projekti, millele lisandus 16 uut heakskiidetud projekti. Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit ning Eestit puudutavatel uudistel silma peal hoidmiseks tasub tellida uudiskiri siit.
 
Soovime omalt poolt palju õnne heakskiidetud projektidele ja nende edukat rakendamist!  Detailsem ülevaade Kesk-Läänemere programmi neljanda vooru otsustest asub siin.

Kesk-Läänemere programmi Eesti infojuht: Ingel Luts, ingel.luts@rtk.ee
Rahandusministeeriumi kontaktisik: Riina Nurmsaar, riina.nurmsaar@rahandusministeerium.ee   
OLULINE TEADA!
Kesk-Läänemere programm on saanud Euroopa Regionaalarengufondilt täiendava rahastuse, mis tähendab, et viienda taotlusvooru toimumine juba sel sügisel on väga tõenäoline.
Täpsem info taotlusvooru toimumise ja tingimuste osas on selgumisel.
Keda ja mida on Kesk-Läänemere programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Kesk-Läänemere programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Sotsiaalne kaasatus: PIM
Algus: 01.09.2015  Lõpp:  31.08.2017  Eelarve: 204 865€ (ERF-toetus 167 241€)
Juhtpartner: Tartu Ülikool 
Partnerid: Helsingi Ülikool, Riia Ülikool
 
Projekti eesmärk oli arendada lastevanemate kaasamise mudeleid kakskeelsetes lasteaedades ja algkoolides. Projekti tegevuste kaudu toetati kakskeelset haridust vene keelt kõnelevate vähemusrühmade lastele Eestis, Soomes ja Lätis, töötades välja vanemate kaasamise mudeleid, mis võimaldasid rakendada kakskeelset õpet. Partnerriikides on seni olnud peamine vastutus kakskeelse hariduse eest olnud õpetajatel ja koolidel.
 
Projekti peamised tulemused:
  • suurenes teadlikkus multikultuursest haridusest;
  • paranes venekeelsete koolikogukondade kodu ja kooli vaheline koostöö.
  • praktikas ühendati projekti jooksul ka vanemate kaasamise traditsioonilisi mudeleid kakskeelse haridusega seotud teemade ja meetoditega.
  • protsess mõjutas laiemalt samas linnas ja piirkonnas elavaid venekeelseid kogukondi;
  • koolide kaudu sai muudatusi käivitada rohujuure tasandil, kuid üldine mõju puudutas piirkonna ühiskondi laiemalt.

Sotsiaalne kaasatus: ITSVET
Algus: 01.12.2015  Lõpp:  31.03.2019  Eelarve: 1 160 123 € (ERF-toetus 966 049 €)
Juhtpartner: Tehnikahariduse Edendamise Sihtasutus  
Partnerid: BCS Koolitus AS, Tallinna Polütehnikum, Rīgas Tehniskā koledža, Helsingi Ärikolledž, Läti Info- ja Kommunikatsiooni Liit, SA Innove, SA Kutsekoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni LiitAssotsiatsineerunud partnerid:
 
Projekti eesmärk on välja töötada IKT turvalisuse oskuste omandamise mudel kutsehariduse tasemel. Aruanded näitavad, et nõudlus IKT turvalisusega tegelevate asjatundjate järele on viimase viie aasta jooksul kasvanud kiiremini kui nõudlus muude IKT töökohtade järele. Projekti tegevused keskenduvad programmi piirkonna tööandjate vajadustele vastu tulemiseks ning kutsehariduse ja –koolitusmudelite välja arendamiseks IKT turvaspetsialistide koolitamiseks, et vähendada oskuste taseme erinevusi Kesk-Läänemere piirkonna tööturul.
 
Projekti peamised oodatavad tulemused:
  • Ühise õppekava väljatöötamine toob üliõpilaste ja töötajate suurema liikuvuse kaudu kaasa Kesk-Läänemere piirkonna tööturu parema integreerituse;
  • suurendab teadlikkust välja töötatud õppekava kohta;
  • uuringu läbiviimine IKT-turbe spetsialistide vajalike oskuste tuvastamiseks Kesk-Läänemere tööturul.
  • Välja arendatakse uus õppekava Eesti, Läti ja Soome kutsehariduskoolidele;
  • Kõik kolm osalevat kutsekooli käivitavad oma koolis õppekava pilootversiooni.
  • Välja töötatakse uued õppematerjalid;
  • uue õppekava tulevastele õpetajatele korraldatakse koolitusi.

Keskkond: SmartZoos
Algus: 01.09.2015  Lõpp:  31.08.2018  Eelarve: 627 680 € (ERF-toetus 497 192 €)
Juhtpartner: Tallinna Ülikool
Partnerid: Tallinna Loomaaed, Skansen, Korkeasaare loomaaed, Södertörni Kõrgkool  Assotsiatsineerunud partnerid: Rīgas Zooloģiskais Dārzs
 
Projekti eesmärk oli ühendada programmi piirkonna loomaaiad üheks ühiseks turismiatraktsiooniks läbi rahvusvahelise loovat õppimist toetava mobiilsetele seadmetele mõeldud mängulise ja hariva multimeedia teenuspaketi arendamise. Projekti tegevustega loodi turismiobjekt, mida turustati kui ühist piiriülest mobiiliseadmetega kasutatavat loomingulise seiklusõppe paketti (SmartZoo teenuste pakett).
 
Projekti peamised tulemused:
  • loodi asukohapõhine mäng ja teenusepakett, mis võimaldab mängijatel osa võtta loovast ja koostööle orienteeritud teadmiste loomisest läbi mängustamise ja interaktiivsete ülesannete;
  • loodud mäng võimaldab viia õppetöö klassiruumist välja ning koostada mängulisi tegevusi asukohapõhiste õpperadade näol;
  • uus teenusepakett on meelitanud piirkonda rohkem külastajaid, soodustanud seda tehes piirkonna majandustegevuse kasvu ja parandanud piirkonna muu äritegevuse arengut.
Keda ja mida on Läänemere piirkonna programm seni kaasrahastanud?
Järgnevas rubriigis saate lähemalt tutvuda mõne juba Läänemere piirkonna programmi poolt kaasrahastatud projekti ja nende peamiste tegevustega…

Keskkond: Baltic Sciene Network
Algus: 01.03.2016  Lõpp:  01.02.2019  Eelarve: 2 990 000 € (ERF-toetus 2 340 000€)
Juhtpartner: Hamburgi teadus-, haridus- ja võrdõiguslikkuse ministeerium  
Partnerid: Schleswig-Holsteini liidumaa haridus-, teadus- ja kultuuriministeerium; Eesti haridus- ja teadusministeerium, Leedu teadus- ja kultuuriministeerium, Gdanski Ülikool, Läti teadus- ja kultuuriministeerium, DAFSHE, Rootsi Teaduste Nõukogu, Turku Ülikool, Abo Akademi University, MOSTA, DAAD ja Läänemere riikide nõukogu rahvusvaheline alaline sekretariaat
 
Projekt eesmärk oli toetada Euroopa teadusruumi loomist Läänemere piirkonna koostöö tugevdamise, teadustöö ja uuenduste tulemuslikkuse tõstmise ja teaduspoliitika valdkonna poliitilise vastutuse suurendamise näol. Projekti tegevused keskendusid teadus- ja teadusuuringute ministeeriumitele üldise kooskõlastusraamistiku loomisele, et arendada ja rakendada teaduspoliitikat makropiirkondlikul tasandil ja tagada makropiirkondlike huvide parem esindatus Euroopa Liidu tasandil. Samuti riikidevaheliste strateegiate, stiimulite ja programmide väljatöötamise ja rakendamisele, et tõsta kõrghariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni infrastruktuuride rahvusvahelist seotust ning edendada teadus- ja arendustegevust.
 
Projekti peamised tulemused:
  • Läänemere piirkonna teadusvõrgustiku loomine;
  • makropiirkondlike huvide ühine esindamine Euroopa Liidu tasandil ja poliitiliste soovituste esitamine
  • konkreetsete tipptaseme valdkondade ühised riikidevahelised strateegiad.
  • stiimulid ja rahastamiskavad, et toetada Läänemere piirkonnas riikidevahelisi teadusuuringuid ja uuendustegevust.
  • meetmed olemasolevate/planeeritavate teadustegevuse ja innovatsiooni infrastruktuuride paremaks riikidevaheliseks rakendamiseks
  • süstemaatilised liikuvust hõlbustavad vahendid ja liikuvuse rahastamisvõimalused
  • ideed ja soovitused laiema osaluse saavutamiseks;
  • eduka riikidevahelise teaduspoliitika koostöö head ja vead.

Innovatsioon: BFCC
Algus: 01.09.2015  Lõpp:  31.08.2018  Eelarve: 3,600 000 € (ERF-toetus 2, 770 000 €)
Juhtpartner: Life Science Nord Management GmbH  
Partnerid
: Stryker Trauma GmbH, Schleswig-Holsteini Ülikooli Meditsiinikeskus, Greifswaldi Ülikooli Meditsiinikool, Sahlgrenska Ülikooli haigla, ScanBalt fmba, Leedu Tervishoiuülikool, Krakowi Tervishoiuteaduste klaster, Krakowi Ülikooli haigla, Tartu Ülikool, Tartu Biotehnoloogia Park AS, Bone Index Finland, BONESUPPORT AB
 
Projekti eesmärk oli luua Läänemere piirkonna luumurdude pädevuskeskuste kohalikud registrid, mis koondatakse ühte riikidevahelisse andmeregistrisse. Läänemere piirkonna haiglad ja muud asutused saavad registri abil välja selgitada, millised on luumurdude valdkonna vajadused ja uuendusvõimalused. Projekti tegevuste raames paraneb Läänemere piirkonna riikidevaheline koostöö luumurdude haldamise valdkonna uuendamisel. Projekti raames töötati välja luumurdude registreerimisplatvorm, mis võetakse kasutusele kuues haiglas Saksamaal, Taanis, Leedus, Poolas, Eestis ja Rootsis.
 
Projekti peamised tulemused:
  • luumurdude registreerimisplatvorm võimaldab kasutajatel võrrelda erinevate asutuste ja riikide raviprotsesse ja -kvaliteeti;
  • platvorm toetab parimate tõenduspõhiste kliiniliste tavade ja uuendusvajaduste välja selgitamist;
  • katsetused projektis osalevate haiglate ja ettevõtetega luumurdude registreerimisplatvorm käivitamiseks.

Seemneraha: ENERPO
Algus: 01.09.2017  Lõpp:  01.09.2018  Eelarve: 50 000 € (ERF-toetus 40 000 €)
Juhtpartner: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus 
Partnerid
: Lappeenranta Tehnikaülikool, Leedu Energiainstituut
 
Projekti eesmärgiks oli töötada välja dünaamilisel mobiilsel asukohamääramisel põhinev energia tootmise arenduse vahendid ja strateegiad, mis aitaksid parandada kolme Balti riigi energiatarbimise prognoositavust, et saavutada paremat tasakaalu energia tootmise ja nõudluse vahel.
 
Projekti peamised tulemused:
  • Energia ebatõhusa kasutamise peamiseks põhjuseks on jätkuvalt kasutamata jääv energia, mis toob endaga kaasa nii energia kui ka ressursside raiskamise;
  • Täpsemad teadmised energiatarbimisest aitasid edendada energia tõhusamat kasutamist.
Ülevaade Eesti osalusega ETK programmidest 2018. a toetustest
 
2018. aastal osalesid Eesti partnerid 69 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud ERF-toetusi 26 297 516 EUR ulatuses.
 
Järgnevalt Eesti projektipartnerite aktiivsus ja ERF-toetuste jagunemine programmiti: 
  • Eesti-Läti programm: 7 projekti, Eesti partneritele eraldatavad toetused 1 311 846 EUR;
  • Eesti-Vene programm: 28 projekti (sh. suuremahulised investeeringuprojektid), Eesti partneritele eraldatavad toetused 17 181 102 EUR;
  • Läänemere piirkonna programm: 30 projekti (25 tavaprojekti ja 5 platvormiprojekti), Eesti partneritele eraldatavad toetused 7 409 944 EUR;
  • Interreg Euroopa programm: 2 projekti, Eesti partneritele eraldatavad toetused 335 718 EUR;
  • URBACT III programm: 1 projekt, Eesti partnerile eraldatavad toetused 58 906 EUR;
  • ESPON 2020+ programm: 1 uuringu projekt, mille konsortsiumis osaleb üks Eesti projektipartner.
Interreg projektide andmebaas KEEP
 
KEEP on kõige ülevaatlikum projektide andmebaas, mis koondab informatsiooni Interregi projektide ja partnerite ning Interreg-IPA ja ENPI/ENI piiriüleste koostööprogrammide kohta. KEEP koondab andmed nii Euroopa Liidu, EL-i naaberriikide kui ka ühinemiseks valmistuvate riikide kohta.
 
KEEP-ist saate:
  • otsida projektiideid huvipakkuvates teemavaldkondades;
  • otsida teavet teie riigis või piirkonnas arendatud või arendatavate projektide ja investeeringute kohta, samuti nende tulemuste ja väljundite kohta;
  • otsida projektipartnereid koostööks oma riigis või piirkonnas, naaberriigi piirkonnas, mõnes muus Euroopa riigis või kaugemal;
  • kontrollida statistikat ja koostööprogrammide trende (kui palju partnereid, kui palju projekte, temaatiline ja geograafiline jaotus jne.);
  • vaadata üldpilti: milliste oluliste probleemidega ja mis piirkondades tegelevad koostööprogrammid (kliimamuutused, migratsioon jne.).
KEEP-i haldab ja arendab Interregi programm Interact. See on üks paljudest programmi ülesandeid. Andmete eest vastutavad sajad osalevad programmid, mis kõik panustavad territoriaalsesse koostöösse 2000. aastast alates. Andmebaasi  on võimalik kasutada mitmetel eesmärkidel – näiteks tulevased projektide juhtpartnerid saavad selle abil endale sobilikke projektipartnereid otsida. Loe edasi KEEP veebilehelt.
Allikad, sündmused ja infomaterjalid
OSALE! Läänemere piirkonna programmi 2019. a konverents
Läänemere piirkonna programm kutsub teid osalema 2019. aasta programmi konverentsil "Let's talk!", mis toimub 9.-10. aprillil Lübeckis. Üle 100 projekti ja 1000 projektipartneriga programm jagab konverentsil oma edulugusid ja häid praktikaid. Ürituse programm on leitav siin ning üritusele registreerida saate siin.

OSALE! INTERREG EUROOPA programmi regioonidevahelise koostöö foorum
INTERREG EUROOPA programm kutsub teid osalema "Europe, let's cooperate!" on regioonidevahelise koostöö foorumile, mis toimub 10. aprillil Brüsselis. Osalema on oodatud eelkõige poliitikakujundajad ja poliitika rakendajad; korraldusasutused; riiklikud, regionaalsed ja kohalike omavalitsuste esindajad; teadusagentuurid ja haridusasutused; Euroopa Liidu institutsioonide esindajad ja temaatiliste võrgustike ja kommuunide esindajad. Foorumi programmi leiate siit ja üritusele registreerida saate siin.
 
Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluse suunised
Juhendi eesmärk on pakkuda praktilist abi hangetega tegelevatele ametnikele, aidates neil vältida teatavaid kõige levinumaid vigu ja finantskorrektsioone, mida komisjon on viimastel aastatel ESI fondide kasutamisel täheldanud (vt 6.1 Kõige levinumad vead riigihangetel). Juhendi eestikeelne versioon on alla laetav siin.
Uudiskirja levitatakse Euroopa territoriaalse koostöö talituse infolisti kaudu. Kui soovite tellida teadaandeid ja uudiseid oma e-postile, saatke palun vastavasisuline kiri aadressil:






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Estonian Ministry of Finance · Suur-Ameerika 1 · Tallinn 15169 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp