Lõplik kokkulepe: Põllumajandust ja metsandust puudutavad kliimaeesmärgid suurenevad

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid sel kuul kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises. Kokkulepped puudutavad näiteks transporti ja põllumajandust, aga ka maakasutust ja metsandust.

Eelmisel nädalal lepiti kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku jõupingutuste jagamise sektori uued kliimaeesmärgid. Sellesse sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed. Selle sektori uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30%. Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.

Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.

Veel lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas. LULUCFi valdkonna heide oli 2020. aastal aga ligi 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on meie eesmärkide proportsionaalne tõus võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. „Eesti eesmärkide kasv erinevates sektorites tähendab kahtlemata suurt väljakutset,“ nentis Kiis. „Samas peavad kliimamuutuste leevendamisse oma osa andma kõik sektorid ja liikmesriigid.“

Kiis tõi esile, et LULUCFi lõplikku kokkuleppesse jäid sisse mitmeid liikmesriikidele olulised punktid, mida Euroopa Parlament soovis eemaldada. Näiteks väljendatakse perioodi 2026–2029  eesmärgid iga-aastaste sihtide asemel n-ö kasvuhoonegaaside eelarvena. Kiis tõi välja ka Eestile saavutatud plusspunkti, mille järgi turvasmuldade suure osakaaluga liikmesriikidel on võimalus saada lisakompensatsiooni. Euroopa Parlamendi soovil küll piirati mõnevõrra looduslike häiringute, näiteks tormide või põlengute tekitatud mõju kompenseerimise võimalusi, kuid riikidel on siiski võimalik erakordsete juhtumite hüvitamiseks lisaühikuid saada.

Põllumajanduskoja seisukoht

Mõlema eesmärgi saavutamine seab Eesti põllumajandusele väga suuri väljakutseid. “Eestile seatud LULUCF eesmärgi saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Pöördusime koos 11 organisatsiooniga selle murega oktoobri alguses uuesti ka valitsuse poole. Hinnatud on, et eesmärgi saavutamiseks tuleb LULUCF sektorite tootmist vähendada umbes 25%,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Toiduga kindlustatuse tase Eestis langeb

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Lihafoorumil keskenduti toidu julgeoleku ja kättesaadavuse teemadele. Koja juhatuse liige Meeli Lindsaar ütles, et lihasektori toimetulek on erilise fookuse all ajal, kus kõik tootmiskulud on tohutult tõusnud ning energiaga varustatus ja kättesaadavus lähitulevikus on endiselt suure küsimärgi all.

Lindsaare sõnul on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul vaatamata toiduga varustatuse eesmärkidele nende inimeste arv pidevalt suurenenud, kes ei ole piisavalt toiduga varustatud või kannatavad kroonilise alatoitumise all. „On alusetu arvata, et need numbrid Eestit ei puuduta. Ka meil on Statistikaameti andmetel tõusnud 22-le protsendile nende inimeste arv, kes elavad suhtelises vaesuses. Pea veerand Eesti elanikkonnast peab igapäevaselt tegema kompromisse toidu mitmekesisuse ja kvantiteedi osas ning see on tõsine ohu number,” tõdes Lindsaar.

„Lihafoorumi valguses tuleb nentida tõsiasja, et Eestis ei ole ikka veel riiklikul tasandil määratletud, mida tähendab toidujulgeolek, kas esmaste toodete tootmiseks vajalike sisendite kättesaadavuse tagamist, tootmisprotsessi töös hoidmist, toidu varustuskindlust kohaliku toidu või hoopis importtoiduga või mõeldakse selle termini all hoopis toidu varu või mõnda muud tegevust,” selgitas Lindsaar.

Koja juhatuse liige ütles, et loomakasvatussektoril on toidujulgeoleku tagamisel tähtis roll, sest loomakasvatus väärindab kohalikku taimset tooret ja loob meile püsiva baasi toiduga kindlustatuse tagamisel.
Lindsaar rõhutas, et loomakasvatussektor vajab riiklikke toetusmeetmeid, sest nii energia, loomasööda, pakendite ja seadmete varuosade erakordselt kõrged kulud on kogu sektori toimetulekut kärpinud kriitilise piirini. „Toetades ahela ühte osa saame olla kindlad, et kogu toidutoomise protsess on jätkusuutlik ja varustab meid kodumaise toiduga ka edaspidi, vaatamata maailmas valitsevatele kriisidele,” avaldas Lindsaar lootust.

Probleeme isevarustatusega
Lihaga isevarustatus kokku oli 2021. aastal 78%. Hea on seis veiseliha ning lamba- ja kitselihaga, esimeses toodame veidi enam kui ise tarbime, ehk 102%, lamba- ja kitseliha isevarustatus on 100%. Jätkuvalt on aga probleemne sealiha isevarustatus, olles 81% ja linnuliha osa, kus meie isevarustatus on vaid 61%.
„Kui nisu suudame Eestis kasvatada kordades rohkem, kui ise tarbime, siis lihasektoris ei ole pilt nii positiivne. Riskide maandamise seisukohalt on ülioluline mitte eirata asjaolu, et meil ei ole tagatud värske liha ja lihatoodete isevarustatus, seega me tarbime rohkem kui toodame,” osutas Lindsaar murekohtadele.

Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihatoimkonna esimees, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juht Vallo Seera tõi näiteid oma sektorist, et koroona-aastad on sektorit jätkuvalt mõjutamas, tänavune aasta näib olevat isegi keerulisem veel kui mullune. “
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Põllumajanduskoda jätkab põllumajanduse ja veterinaaria valdkondades kutseandjana

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda sai täna avaliku konkursi tulemusel õiguse järgmise viie aasta jooksul kuni 1. novembrini 2027 välja anda looma- ja taimekasvatuse, põllumajandustehnika ja veterinaaria kutseala kutset järgmistel tasemetel: põllumajandustootja, tase 5, põllumajandustöötaja, tase 3. ja  4. ning loomaarsti abilise, hobuhooldaja ja kalakasvataja, tase 4.

“Teeme kutseandmise valdkonnas väga tihedat koostööd põllumajanduse valdkonna kutsekoolidega ja tunneme rõõmu, et see koostöö jätkub ka järgmise viie aasta jooksul. Siinkohal tänan lisaks koolidele ka kutse- ja hindamiskomisjonide liikmeid, kes on läbi aastate aidanud kaasa kutse andmise protsessi ladusale toimimisele. Koja eesmärk on väljaantavate kutsetunnistuste usaldusväärsus ja tunnustatus nii töövõtjate kui tööandjate hulgas,” ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Töövõtja seisukohalt annab kutsekvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus võimaluse eristada ennast tööturul, loob kutseala sees võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning annab aluse elukestvale õppimisele,” rõhutas Sõrmus.  Samuti annab see võimaluse oma kvalifikatsiooni ja tööoskuste tõendamiseks teistes  Euroopa riikides, kus kutsetunnistus on töö saamiseks väga oluline dokument.

Lisaks on näiteks maaelu arengukava alusel antava põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamine seotud vastava hariduse või kutsekvalifikatsiooni omamise nõudega ning taotluste hindamisel eelistatakse kutsekvalifikatsiooniga spetsialiste.

Sõrmus rõhutas, et kogu kutsesüsteem koos kutseharidusega areneb ja täieneb pidevalt, nii on järgmise poole aasta jooksul kavas üle vaadata loomakasvataja ja taimekasvataja eri tasemete kutsestandardid, mis on aluseks kutsehariduse õppekavade sisule. Täna toimunud Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu kinnitas ka vastavad töörühmad, mille koosseisus on nii koolide kui tunnustatud praktikute esindajaid.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
22.11 - EPKK infopäev “Loomade söötmine ja heaolu – seakasvatus”
23.11 - EPKK ja Eesti Tõusigade Aretusühistu infopäev „Põllumajandusloomade aretus – seakasvatus“
23.11 - EPKK infopäev “Toidu märgistamise ABC”
25.11 - EPKK infopäev: Toiduohutuse nõuded valdkonnas alustajatele
28.11 - EPKK infopäev “Lihaveiste heaolunõuded ja nende tagamine”
29.11 - EPKK infopäev „Sööda ohutus läbi ennetava tegevuse”
08.12 - EPKK „Teraviljafoorum 2022“